Lollus

Eile tegin ilmselt oma elu suurima vea. Ma kirjutasin midagi. Ma lootsin, et see näitab vaid seda, et see seletab mõnda asja, kuid see läks lörri. See toimis täpselt vastupidi. Nüüd mind vihatakse ja üks inimene arvab, et Ta ei peaks olemas olema. Kas minule on needus peale pandud, et kõik mida ütlen mõistetakse valesti? Kas ma ei oska kirjutada nii, et see näiks selgitusena, mitte etteheitena? Miks ma pidin selle saatma? Kõik sai just korda. ignorantne tõbras, nagu eelmine üllitis minu sulest juba ütles.
Kõik kisuks justkui selaastal lörri, õnnetused tuttavatega, olen oma armsamaga tülis, koolis jamad, igal pool ainult jamad. Mul pole enam isegi enda maailma kuhu peitu pugeda, sest mind löödi sealt ka välja.
Ükskõik kuhu peitun, igal pool vaatab vastu mingi probleem.
Öösel kui magan näen õudukaid, ma olen varsti kui zombie. Hommikul kell 13 või 14.oo joon hommikukohvi, söön võileiba, millelt vaatab vastu probleem. Kohvi sees ujuvad probleemid. Isegi suhkur muutub kibedaks.

Kõik läheb ainult allamäge, põhja ei näi paistvat. Ainult lõputu tee alla.

Aga siiski, Häid Jõule kõigile, kel kõik hästi.

Küsimus, või mitu

Kuna mul juba ammu see mõttes mõlgub, siis leidsin, et viimane aeg siia ka see kirja panna.
Mul mõlgub mõttes küsimus, et miks kõik narkootikume vihkavad? Mis on nendes nii halba, kuid suitsetamine ja joomine pole nii pahad?
Kas see, et alkoholist ja suitsust ei jääda nii kergelt sõltuvusse või mis?
Narkootikumid on samuti lõõgastusevahendid ju.
Ma pole kunagi leidnud vastust.
Isegi mitte sellel ajal, kui ma veel jõin. Kas asi on selles, et alkohol on järgmiseks päevaks rohkem hajunud? Või mis? Sest kehale mõjuvad nad kõik lõpuks laastavalt. Alkohol, täpselt nagu suitsetamine mõjuba näiteks lootele ja naiste suguorganitele. ja ärge arvake, et keha puhastub nii ja nii kiirelt. Mingil määral jääb siiski alkoholi teie kehasse, eriti noortele, sest nende organism kasutab kõike ära. Niiet tänu sellele meil ongi alkoholile nii vastupidav, st kes suudavad palju alkoholi kanda oma kõhus, inimesi. Aga äkki toimub sama narkootikumidega? Äkki põhjus, miks kõik surevad ja nii edasi on selles, et kasutatakse liiga palju? Äkki alustaks vähemaga? Siis äkki poleks ta nii kahjulik?

Aga tehke mulle selgeks mis vahe on alkoholil ja suitsetamisel, et nad on narkootikumidest paremad.

Kommenteerige jumala pärast lõpuks, saate seda ju anonüümselt teha, niiet ma ei tea kes te olete ega midagi. Tehke mulle ignorantsele tõbrasele selgeks, miks on narkootikumid nii nii pahad ja alkohol vähem paha?

Minu nime seletus.

You are wild, crazy, and a huge rebel. You're always up to something.
You have a ton of energy, and most people can't handle you. You're very
intense.
You definitely are a handful, and you're likely to get in trouble. But
your kind of trouble is a lot of fun.

You are usually the best at everything ... you strive for perfection.
You are confident, authoritative, and aggressive.
You have the classic "Type A" personality.

You tend to be pretty tightly wound. It's easy to get you excited... which
can be a good or bad thing.
You have a lot of enthusiasm, but it fades rather quickly. You don't stick
with any one thing for very long.
You have the drive to accomplish a lot in a short amount of time. Your
biggest problem is making sure you finish the projects you start.

You are very hyper. You never slow down, even when it's killing you.
You're the type of person who can be a workaholic during the day... and
still have the energy to party all night.
Your energy is definitely a magnet for those around you. People are
addicted to your vibe.

You are well rounded, with a complete perspective on life.
You are solid and dependable. You are loyal, and people can count on you.
At times, you can be a bit too serious. You tend to put too much pressure
on yourself.


Jah, ma leks olnud valmis kasvõi oma surmani võitlema oma mõtete eest. Ja ma olen kõige vastu.

Seletus Teile kõigile.

Juhuks kui keegi tahab teada, miks ma ei ürita näidata maailmale seda, mida ma tahtsin, ütlen lihtsalt. Mind on raske muuta, kuid maailma muuta või loota maailma muutumisele on veelgi raskem.
Ja ma tahan olla õnnelik, mitte kibestunud. Ja see on mind ootamas, kui ma ei muutu.

Eile mõtlesin, miks ma suutsin oma põhimõtete pärast nii palju. Siis ma sain aru, mulle andis jõu ja julguse neiu, kes on mu kõrval. Aga minu põhimõtted võtavad Ta minult. Seetõttu ma parem loobum oma teistest tahtmistest Tema nimel. Sest ükskõik kui palju ma ei tahaks rohelisemat ja paremat maailma, ei suuda ma Temast loobuda selle nimel, et jõuda oma eesmärgini. Tema jääb esiplaanile. Tema on mulle kõigest muust tähtsam.

Ma ei vabanda nende ees, kes ei taha näha seda, mida mina näinud olen. Ma vabandan nende ees, kes mõtlevad minuga sarnaselt. Ma vabandan, et ma loobun, kuid ma valin õnne ja rõõmu, sest see on mulle vajalikum. Aga kes suudavad ja võivad jätkake, näidake maailmale meie vaatepunkti ja kui vaja, siis ma tulen ja aitan.

Lõppsõna või vaatus

Mina kaon, mina hajun. Ma muutun ise, nii on lihtsam ja parem.

Nägemist. Ma jätan hüvasti oma ootustega ja keskendun sellele, mis on tõeliselt tähtis, Temale. Ta on väärt seda, et mina oleks parim ainult Talle.

Ma leian oma õnne ja rõõmu. Oma kallikesega koos.

Mida mina tahan?

Mida mina tahan?
Mina tahan muuta maailma, ma tahan näidata inimestele, et nende käes on võim muuta midagi siin ilmas. Et nemad ongi need, kes teevad muutusi, et nemad on need, kes saavad ka nautida oma muutuste vilju. Mavist tõesti ei taha lõbutseda ja nautida elu? Miks ei taha, tahan, aga ma ei saa. Mina ei suuda nautida seda, mida nemad naudivad, ma ei suuda mitte mõelda sellele, mis tuleb.
Mina tahan, et minu lapsed näeksid maailma kogu selle ilus, mitte seda võltsi ja pealiskaudset "põrgut".
Ma tahan, et teedel oleksid elektriautod, et maailm oleks rohelisem koht, et inimesed ei peaks sõdu, et suudetaks olla õnnelikud ilma raha omamata. Et maailmas poleks alkoholi, tubakat ega narkootikume.
Ma võin seda tahta, kuid tean, et minu silmad ei näe seda aega mil ka teised seda mõistavad. Millal nad arvu saavad, et me mürgitame endid kõigega. Et me muutume võltsik ja pealiskaudseks.
Minule see mõtteviis et pärast mind tulgu või veeuputus ei sobi.




Aga kõik see kahvatub mu tähtsaima soovi kõrval, ma tahan olla önnelik koos Temaga.

Mina, mina ise ja see keda kõik näevad. Ja midagi veel.

Ütleme nii, et mul peab olema keegi teine, keda näevad kõik minu ümber. Päris mina ei meeldiks kellegile, kuigi ega ma ei tahagi meeldida, aga siiski, et elada normaalset elu püeab sageli varjama tõelist mina. Ei saa ju näiteks kliendiga rääkida, ise näost välja paistmas kogu mu viha maailma vastu. Ma pean olema keegi teine, et see üheülbaline maailm arvaks, et miski ei taha seda muuta. Et keegi ei arvaks, et ma soovin kukutada seda maailmakorda, mis tapab me enda koduplaneeti. Ma võin tuua välja küllalt näöiteid, kuidas sunnitakse meid tarbima kallist kütust, kuidas salatakse maha mõned maailma geniaalsemad ja hästi töötavad ideed. Lihtne küsimus, kui paljud teist on kuulnud sellisest autost naggu seda oli EV1? Just nimelt oli, sest see auto ei jõudnud tootmisesse just selle üheülbalise maailma tõttu ja raha, see tähendab naftast tulevaraha, tõttu varjati see maha. Uurige, siis näete, millest te ilma jäete, uskudes kõike, mida kollane ajakirjandus meile ette söödab. Elage oma pilvedes ja loobuge võimalusest muuda kasvõi midagi.
Ma olen suhteliselt kindel, et 10 või enama aasta pärast on valdav osa maailma rahvastikust ülekaaluline ja internetisõltuvuses. Seoses internetiga ka küsimus, milleks ja kelle poolt on internet leiutatud/kasutusele võetud? Ja ärge googeldage, kui te ei tea, siis öelge vähemalt see välja, mitte ärge varjake oma teadmatust. Mina ei mõista kedagi hukka. Ma ei väidagi, et te peaksite seda teadma. Ja uskuge mind, aus vastus on parem kui see, kui te ekstra küsimusele vastamiseks seda uurite, sest ausus on hääbuv isikujoon. Ausust ja truudust on niigi vähe veel järel.
Aga samas, miks peaksin mina olema aus ja truu kui enamus seda pole? Miks mitte minna kaasa selle psühoosiga ja anda alla? Vähesed on nõus loobuma oma põhimõtete pärast kõigest või enamusest mis neil olemas. Ega minagi, ma olen nõus loobuma kõigest peale oma armastuse ühe neiu vastu. Ma võin loobuda kõigest muust, kuid temast ma ei loobu.

Inimesed minge välja, misest et porine ja märg ning veidi külm on, vaadake ringi ja te leiate, et maailmas on huvitavamaid asju kui internet. Ma ei keela ka teil interneti kaudu oma maailmavaadet avardada, kuid kui selles seisneb erinevate tutvumissaitide külastamine, siis te eksite väga. See ei avarda teie maailmavaadet.

Avastage maailma ja olge aktiivsed, siis on lootust, et kunagi on maailm parem kui ta hetkel on.

Aga muidugi, kui teile meeldb see milline ta on, siis sõltuge edasi sellest maailmast, elage oma virtuaalelu ja olge rahul sellega.

...

Kas siin maailmas peab olema nii palju mõtetust? Või äkki ei suuda mina lihtsalt mitte näha seda? Miks ei suuda ma mitte välja näidata kui palju ma vihkan rate.ee-d? Ja üldse selliseid portaale? Ma vihkan peaaegu kõike, kõike mis erineb minu maailma vaatest. Ja ma teen sellega haiget.
Miks peaksin ma enda vastumeelsust välja näitama? Mina ei muuda ju nagunii midagi. Ma ei saa mutta inimeste arvamust ega nende piiramatut ja narkootikumiga sarnanevast sõltuvusest. Sest isegi internetisõltuvus on olemas. ja ma ei suuda seda mingil muul kombel liigitada kui pesuehtne netisõltuvus. Ma tahaks, et see lõppeks, kuid mina pole selle lõpetaja.
Eks iga inimene mõelgu veidi palju nad internetti kasutavad ja palju neil on vajadust iseenda eksponeerimiseks ja piltide ja kõige eksponeerimiseks. Võib-olla kunagi nad saavad aru, et maailm on muutunud võltisks ja vääraks. Mina lihtsan ronin nii kauaks oma kivi alla ja kõnnin edasi tagurpidi. Ja tegelikult on massipsühoosiga kaasaminek omaette ogarus. JA mulle tundub,. et sellised saidi muudavad inimesi lollimaks. Aga see on vaid minu arvamus.
Enam ei suuda ma kirjutada selget teksti.

Vanasti oli kõik parem.

Temake

Ma olen imelik. Ma teen haiget inimesele, keda ma armastan. Ma hoian Temast eemale, et mitte segada Teda. Aga ta võib arvata, et ma ei taha Teda näha. Tegelikult ma armastan Teda rohkem kui enda elu. Ma olen valmis kasvõi Tema eest surema. Ma võitlen kasvõi kuradi endaga Tema armastuse eest. Ma ei loobu kunagi Temast. Ma lihtsalt tahan, et Ta oleks õnnelik. Ja ometigi teen mina Teda õnnetumaks.
Ma ei taha tunda valu, mida põhjustan. Ma tahan vaid, et Ta oleks õnnelik. Selle nimel olen kõigeks valmis.

Mina

Miks ei taha keegi minuga nõustuda, kui ma ütlen, kui jube ma olen?
Kas tõesti on nii raske mind uskuda? Kas tõesti ma olen nii mitteusaldusväärne?

Ma olen jube inimene, ma olen kuri enamuse inimeste vastu. Ma vahel teen endale haiget, et olla kindel, kui jube ma olen. Kiviseina rusikaga lüüa jne see on hea, uksepiidad jne on ka head kohad kuhu oma käsi aegajalt otsa lennutada. Ainus asi mis aitab keskenduda jne on valu vahest. valu annab jõudu, valu viib peast muu, valu sunnib pingutama. Valu on hea, valu annab jõudu olla selline nagu ma olen, annab jõudu olla teistsugune. Näidata maailmale, et alati ei pea rõõmus olema jne. Valu toob välja meie kogu olemuse. Sinikaid mulle ei teki millegipärast.

Ma olen erinev ja seda mitte heas mõttes. Ma suudan kõigile haiget teha. Ma ei pea tahtmagi, kuid ma lihtsalt teen. Ja siis pärast tabab mind see valu, mida põhjustasin. Ma ei karda öelda, et ma nutan, kuid see on vajalik. Nutan või mitte, viha minus selle maailma vastu säilib. Ma olen nooruses kaotanud paljugi, ma vihkan seda maailma selle pärast. Ma vihkan maailma, kuna see on võlts ja vale.
Kui ma sinna veel midagi kirjutaksin saaksid väga paljud inimesed jälle haiget jne, seetõttu ma parem ei kirjuta.
Kunagi jälle, ma ei kao nii lihtsalt.

Milline oleks elu minuta?

vahel huvitab mind milline oleks elu minuta. Tegelikult on nii, et kui oleks võimalik, siis ma tahaks vaadata. Ja kui elu oleks õnnelikum, siis ma tahaks, et mind poleks kunagi tekkinudki. Enda elu vahetaks ma alati teiste õnne nimel, eelkõige neiu nimel keda ma armastan, kui tema elu oleks parem, kui ta poleks kunagi mind kohanud, siis olgu nii.
Tegelikult ainult tema pärast oleks ma kõigeks valmis.

Otsin viga

Ei möödu varsti enam päevagi, kui ma ei üritaks aru saada, mis minul viga. Ma tean, et mul on miski viga küljes, kuid ma ei leia või ei oska seda otsida.
Miks teen ma haiget ainsale inimesele, kel on minu vastu tunded? Kas ma üritan teda endast eemale ajada, et Ta haiget ei saaks? Kuid samas teen talle ise nii palju haiget.
Ma olen üks väga imelik inimene. Kui ma üldse inimene olen. Ma muutusin korra, selliseks nagu ma teistele meeldisin, kuid nüüd on kõik tagasi muutund. Ma tõukan kõiki endast eemale. Ma tõmbun eemale kõigest, mis on hea, mis on tavalisele inimesele vajalik.

Üle tüki aja mõtlesin taas, et mis siis oleks siis, kui kind poleks. Kusjuures ma ei eista mitte küsimust, kas siis oleks parem või ei. Ma arvan seda vägagi kindlalt.
Vahel tahan, et mind poleks, sest siis oleksid inimesed õnnelikumad. Sest mind ei oelks siis segamas. Ma ei käiks närvidele ega midagi. Äkki poleks ma kunagi pidanud oma kuubikust välja tulema? Nii palju mõtteid, kahtlusi. Ja ma ei tea vastust ühelegi neist.

Lööks kõigele käega, taoks omale naeratuse näole ja läheks lihtsalt edasi, otsima oma kuubikut, kuhu ära kaduda?

Kõigest midagi, äkki huvitab, paneb mõtlema mõne inimesegi.

Eks ma pean veidi endast rääkima.

Tere, mina olen Raivo. Ja ma olen netihoolik. Üldse olin kunagi juba joodikuks muutumas.
Alkohol vabasts mu, andis mulle midagi mis puudu oli. See oli hea. Nii hea oli oma kõikidest mõtetest ja käskudest prii. Lihtsalt hea. Elu oli muretu. Kuni hetkeni, mil raha hakkas lõppema/mõistus tagasi tulema. Ja ma võin tänu selle eest öelda vaid ühele inimesele, neiule. Tänu temale jätsin alkoholi maha. Ja kuigi vahel tahaks lihtsalt vihaga end täis juua, ma tean, et ma e tohi.
Aga tulles tagasi neti juurde. Eriti suur sõltuvus oli mul Eesti rate.ee portaalist, kus meie noorus muutub lollimaks. Kus minnakse kaasa massipsühoosiga liituda klubidega, mille mõte on sageli 0. Hea näide: Mõtleme vasakule ja naerame alatasa. Hea teada, et meie noorus on kõik omasooiharad. See pole enam normaalne. Ja ma tean nn. paremale mõtlemine on omasooiharus. Vabandust kuid nii naistel kui meestelö on suguorganid keskel. Nii et selline pubekaline mõtlemine on väga vale. Kuid äkki ma ei mõista? Ma vist vana juba, pensionär, kes kirub noori, et need tõprad jne. Olen siis olen, missest, et ma 18, 2 kuu pärast 19. Aga tagasi minu jutu juurde. Ma võisin seal passida tundides, mitte midagi tehes. Õnneks alates eilsest sulgesin konto ja ma ei kahetse peaaegu üldse. Kõigil kel mind vaja saavad mind kätte ka e-mailile kirjutades või telefoni teel. Moraal, kuigi pole ehk õige inimene, ärge muutuge teistesuguseks jääge alati iseendaks, isegi kui teistele see ei meeldi. Ärge muutke ennast, las muutuvad teised tolerantsemaks. Äkki saavad nad siis kunagi ka vabaks maailma valitsevast massipsühhoosist.

Mis mul siis veel on? Suitsu ma ei tee, ega plaani kah.
Närve saab rahustada ka trenni tehes või hobiga tegeledes.

Vabandust, ma rohkem ei jõua, käsi valutab ja ühe käega halb trükkida.

Kunagi kirjutan jälle.

Võite kommenteerida, see on vaba.

Jätkan

Äkki polegi see hea, kui nad näeksid asju minu vaatevinklist, äkki on see hea, et nemad näevad maailma teisiti? Äkki on minu nägemus maailmast vale, äkki pole see nii õige kui mina arvan? Äkki on kasulik, et vaid mina näen maailma nii? Alati tekitan ma meeletutes kogustes küsimusi, millele ma vastust ei suuda leida, või ei oska lihtsalt vastata. Äkki polegi vastuseid vaja, on vaid vaja, et mina need kunagi, kuidagi leiaks. Aga isegi kui ma leian vastused, siis saan ma nagunii aru, et teistel on parem näha kõike oma vaatenurgast. Sest see on see, kes nad on. Minu arvamus on vaid minu ja see ei ühti ilmselt kellegi vaatega.

Hetkeks aitab, kunagi jälle.

Algus

Kõik asjad algavad millestki. Nagu ka see blogi. Ma ei teagi, kui tihti siia kirjutan ja kas üldse enam midagi siia kirjutan. Ega vist erilist mõtet pole, inimesed ei loe minu mõtteid, sest need ei sobi nende mõttemaailmaga. Need on liiga tõsised, pole smailisi nalja ja kõike muud. Aga polegi vaja et sellised inimesed seda loeks, kes ealeski ei suuda muutuda, näha kaugemale.
Vahel tahaks, et nii mõnigi inemene näeks elu korragi minu vaatevinklist, tahaks talle näidata seda, mida olen näinud, mida tundnud, mida tundmata jäänud.

Loodetavati see jätkub.