Lollus

Eile tegin ilmselt oma elu suurima vea. Ma kirjutasin midagi. Ma lootsin, et see näitab vaid seda, et see seletab mõnda asja, kuid see läks lörri. See toimis täpselt vastupidi. Nüüd mind vihatakse ja üks inimene arvab, et Ta ei peaks olemas olema. Kas minule on needus peale pandud, et kõik mida ütlen mõistetakse valesti? Kas ma ei oska kirjutada nii, et see näiks selgitusena, mitte etteheitena? Miks ma pidin selle saatma? Kõik sai just korda. ignorantne tõbras, nagu eelmine üllitis minu sulest juba ütles.
Kõik kisuks justkui selaastal lörri, õnnetused tuttavatega, olen oma armsamaga tülis, koolis jamad, igal pool ainult jamad. Mul pole enam isegi enda maailma kuhu peitu pugeda, sest mind löödi sealt ka välja.
Ükskõik kuhu peitun, igal pool vaatab vastu mingi probleem.
Öösel kui magan näen õudukaid, ma olen varsti kui zombie. Hommikul kell 13 või 14.oo joon hommikukohvi, söön võileiba, millelt vaatab vastu probleem. Kohvi sees ujuvad probleemid. Isegi suhkur muutub kibedaks.

Kõik läheb ainult allamäge, põhja ei näi paistvat. Ainult lõputu tee alla.

Aga siiski, Häid Jõule kõigile, kel kõik hästi.