Miks minust hästi arvatakse?
Keegi ütles olemus.
Keegi ütles et olen hea ja tore.
Miks on nii raske uskuda, et minu headuse tagamaa ongi minu halb arvamus. Niikaua kuni endast halvasti arvan, suudan olla hea ja meeldiv teiste vastu. Juhul kui hakkan endast paremini arvama, siis ma pole enam see kes olen.
Mu enda peregi peab mind suht tihti kasutuks.. Õigemini, leitakse, et ma pole end piisavalt tõestanud. Või äkki see jälle minu arvamus vaid?
Jäin täna mõtlema, ma olen juba 20a vana. Ma pole üheski asutuses tööl käinud, olen kõigest lulli löönud. See pani mind mõtlema, et miks olen selline? Ma olen ju teinud tööd, ma ei karda seda ja siiski ma olen rohkem selline mittetöötaja. Õigemini ma ei oma ühtki töökohta ja pole siiani omanud ka.
