Ei oskagi paremat pealkirja panna. Ma olen lombakas, ma olen vigane. See ütleb kõik.
Seletaks siis seda natuke.
Kunagi kui ma olen väga noor, diagnoositi mul reumatoidartriit. Siis raviti seda. Ravimid keerasid mu nägemise metsa.
Ühesõnaga see haigus ja mu nägemine on siiani mu mure. Mis mure, piugem lihtsalt fakt. Ega mul midagi ju enam teha pole.
Aga nüüd on minu juveniilne artriit andund endast aina rohkem märku. hommikud on rasked, tõusta ja kõndida on peaaegu võimatu vahel.
Ma olen hetkel liiga närvis et rohkem kirjutada. Käed värisevad, pea tõmbleb.
Saturday, June 20, 2009
Thursday, June 18, 2009
Viimaste päevade suur uudis
Verevi rana avamispeol võttis end 14 aastane neiu alasti.
Suur uudis.
Diskor süüdi, et ärgitas. Lisaks veel selles, et alkoholi pakkus.
Mul ausaltöeldes ükskõik.
Mina ei võtaks nüüd küll nii, et kohe on kõik teised pahad. Tüdruk ise on ka süüdi, ise oli joonud, ise ronis lavale, ise ei suutnud oma riideid seljas hoida.
Kui see ei meeldi, siis:
Olgu, teeme nii, et kõik süüdi, kes peol olid.
Mida te tahate? Noored on hetkel kõige hullemad mis olla saab, 12 aastased joovad, 13 aastased neiud kaotavad süütust, suitsetamine on ka moes.
Kõik noored on hetkel metsas, enne kui enamus saab 18 on nad rohkem alkoholi joonud ja rohkem suitsetanud kui mõni 25 aastane. Äkki on neil seksuaalkogemusi ka rohkem kui 20 mehega? Ma ei tea, kuid ühte tean, ei saa tembeldada süüdlaseks diskorit, et tema oli kõiges süüdi, ei sa öelda, et neiu ise oli kõiges süüdi. Aga üldiselt mina ei haletse eriti. Tegelikult mis ma ajan udu. Ma hoolin inimestest rohkem, kui välja näitan.
Suur uudis.
Diskor süüdi, et ärgitas. Lisaks veel selles, et alkoholi pakkus.
Mul ausaltöeldes ükskõik.
Mina ei võtaks nüüd küll nii, et kohe on kõik teised pahad. Tüdruk ise on ka süüdi, ise oli joonud, ise ronis lavale, ise ei suutnud oma riideid seljas hoida.
Kui see ei meeldi, siis:
Olgu, teeme nii, et kõik süüdi, kes peol olid.
Mida te tahate? Noored on hetkel kõige hullemad mis olla saab, 12 aastased joovad, 13 aastased neiud kaotavad süütust, suitsetamine on ka moes.
Kõik noored on hetkel metsas, enne kui enamus saab 18 on nad rohkem alkoholi joonud ja rohkem suitsetanud kui mõni 25 aastane. Äkki on neil seksuaalkogemusi ka rohkem kui 20 mehega? Ma ei tea, kuid ühte tean, ei saa tembeldada süüdlaseks diskorit, et tema oli kõiges süüdi, ei sa öelda, et neiu ise oli kõiges süüdi. Aga üldiselt mina ei haletse eriti. Tegelikult mis ma ajan udu. Ma hoolin inimestest rohkem, kui välja näitan.
Siis kui mind enam pole
Mis jääb minust järele pärast seda, kui ma kaon? Kõik mis ma teinud olen on kõigest tilk meres. Kas keegi üldse mäletaks seda, mis olen neile öelnud, või nendega koos teinud? Kuskil südamepõhjas tunnen, et minu elul pole olnud mõtet, vähemalt mitte enne viimast aastat ja natuke peale. Ühesõnaga ajani mil ma sain 18 polnud mul midagi mille nimel elada. Tegelikult oli mille nimel pingutada. Nendeks olid mu lähedased, sugulased, õe- ja vennalapsed. nemad on põhjus miks ma üritata tahtsin, et anda neile edasi teadmised, mida mina olen pidanud otsima enda elu ajal. Ma tean, mis mõütlete, mis teadmisi saab ühel 19 aastasel inimesel ikka olla, eks. Saab, uskuge. Paljud teist ei näe maalma nii nagu mina. Ma ei ütle, et see on hea, et ma näen maailma sellisena nagu ma näen. See on ilmselt halb. Ma näen seda mis on valesti, mida peaks muutma. Mis kõige hullem, ma isegi leiaks mooduseid kuidas muuta asju paremaks, kuid ma ei hakka neid parem ütlema, sest inimesi nagu mina on alati veidrikeks peetud. See sunnib mind hoiduma, kuigi ausaltöeldes mul ükskõik kas mind peetakse veidrikuks, mis vahet seal on, mina pean teid, teisi inimesi, veidrikeks. Miks? Sest te olete kõik ühesugused. Üldiselt olete täpselt sama, teid on raske eristada. Ja mina räägin ainuüksi sellest generatsioonist.
Toon välja siis generatsioonid.
Kõige vanem generatsioon.
Nemad on tõesti veel huvitavad, kuigi noorte teod ja kõik muu on nad aja jooksul kibestunuks muutnud. Ma ei südista neid selles, neil on õigus, noored on (seda sõna mida siia kirjutada tahaks ei tasuks vist kirjutada). nemad on kunagi kasvatanud enda lapsed üles õigetes traditsioonides ja nüüd näevad nad tulemust, rikutud ja enesekeskne ühiskond. Äkki ei tohiks kasutada sõna ühiskond? Kõik pole sellised, on erandeid, kuid nad kardavad väljuda sellest kestast mis nad enda ümber loonud on. See on nende kaitsekilp maailma idiootsuse ja üheülbalisuse eest.
Keskmine generatsioon.
Sinna kuuluvad siis enamuse praeguse aja noorte, 16-20, vanemad. Nemad on vahepealne, neid segab nende laste käitumine. Nemad on need kes saavad meie käest kogu aeg võtta, et nad erinevad meist nii palju. nemad on kõiges süüdi, vähemalt meie arvates. Tegelikult on meie vanemad elanud läbi rohkem kui praegune generatsioon suudaks taluda.
Noorem generatsioon
Ühesõnaga meie, tulevik. Hmm, mis tulevik see ka on. Joome laaberdame ja paneme kõike mis liigub eks? Kurat oma noorusega tuleks midagi kasulikku teha, meie oleme need kes kunagi saame oma lapsed ja ausaltöeldes, millised eeskujud me oleme. Rate on elu, tegelt kõik rate.ee tüüpi saidid on elu. Golive, kallistus, kiusatus, retrorate, feim, you4me jne. Ma ei tea neid kõiki. Jumal tänatud! ma ei saa aru, mis on nendes saitides see faktor, mis sunnib inimesi sinna.
Joomine. Praeguse aja norem generatsioon tarbib rohkem alkoholi, kui ükski varasem generatsioon seda teinud on.
Kõige noorem generatsioon (8-16)
Äkki tuleb siia tuua veelgi nooremad. rate on elu juba 9 aastastele. Ma ei saa aru. Miks rikkuda oma maailmavaadet sellise kohaga.
Ma sõidan bussis ja kuulan kuidas lapsed kelel piimahabe pole kuivanudki räägivad rate.ee-st nagu see oleks elu.
Lisaks see, et neiud leiavad, et süütus on jube asi, 12 aastased räägivad, et nad pole enam süütud, või et tahavad selelst vabaneda. Hiljuti kiskus end 14 aastane neiu Verevi rannapeol Elvas paljaks. Üleriigiline skandaal! See, et neiu oli 14 ja tarbinud alkoholi, see ei sega kedagi, kõik teised on süüdi, aga mitte see neiu ise. (Verevi neiust räägin oma järgmises blogis, sest see vajab eraldi käsitlemist.)
Kui juba 12 aastaselt juuakse, suitsetatakse, siis ma leian, et maailm on ikka päris perses. Kuhu jääb mõistuse hääl, mida meie, meie vanemad peaksid andma oma lastele?
Ma olen ikka meeleult teemast kõrvale kaldunud, mis saab siis kui mind enam pole?
siis ei saagi mdiagi, minust jääb mälestus mõne üksiku inimese mällu, et oli keegi Raivo ja see ongi kõik. Ma olen kõigest hääbuv igand.
Toon välja siis generatsioonid.
Kõige vanem generatsioon.
Nemad on tõesti veel huvitavad, kuigi noorte teod ja kõik muu on nad aja jooksul kibestunuks muutnud. Ma ei südista neid selles, neil on õigus, noored on (seda sõna mida siia kirjutada tahaks ei tasuks vist kirjutada). nemad on kunagi kasvatanud enda lapsed üles õigetes traditsioonides ja nüüd näevad nad tulemust, rikutud ja enesekeskne ühiskond. Äkki ei tohiks kasutada sõna ühiskond? Kõik pole sellised, on erandeid, kuid nad kardavad väljuda sellest kestast mis nad enda ümber loonud on. See on nende kaitsekilp maailma idiootsuse ja üheülbalisuse eest.
Keskmine generatsioon.
Sinna kuuluvad siis enamuse praeguse aja noorte, 16-20, vanemad. Nemad on vahepealne, neid segab nende laste käitumine. Nemad on need kes saavad meie käest kogu aeg võtta, et nad erinevad meist nii palju. nemad on kõiges süüdi, vähemalt meie arvates. Tegelikult on meie vanemad elanud läbi rohkem kui praegune generatsioon suudaks taluda.
Noorem generatsioon
Ühesõnaga meie, tulevik. Hmm, mis tulevik see ka on. Joome laaberdame ja paneme kõike mis liigub eks? Kurat oma noorusega tuleks midagi kasulikku teha, meie oleme need kes kunagi saame oma lapsed ja ausaltöeldes, millised eeskujud me oleme. Rate on elu, tegelt kõik rate.ee tüüpi saidid on elu. Golive, kallistus, kiusatus, retrorate, feim, you4me jne. Ma ei tea neid kõiki. Jumal tänatud! ma ei saa aru, mis on nendes saitides see faktor, mis sunnib inimesi sinna.
Joomine. Praeguse aja norem generatsioon tarbib rohkem alkoholi, kui ükski varasem generatsioon seda teinud on.
Kõige noorem generatsioon (8-16)
Äkki tuleb siia tuua veelgi nooremad. rate on elu juba 9 aastastele. Ma ei saa aru. Miks rikkuda oma maailmavaadet sellise kohaga.
Ma sõidan bussis ja kuulan kuidas lapsed kelel piimahabe pole kuivanudki räägivad rate.ee-st nagu see oleks elu.
Lisaks see, et neiud leiavad, et süütus on jube asi, 12 aastased räägivad, et nad pole enam süütud, või et tahavad selelst vabaneda. Hiljuti kiskus end 14 aastane neiu Verevi rannapeol Elvas paljaks. Üleriigiline skandaal! See, et neiu oli 14 ja tarbinud alkoholi, see ei sega kedagi, kõik teised on süüdi, aga mitte see neiu ise. (Verevi neiust räägin oma järgmises blogis, sest see vajab eraldi käsitlemist.)
Kui juba 12 aastaselt juuakse, suitsetatakse, siis ma leian, et maailm on ikka päris perses. Kuhu jääb mõistuse hääl, mida meie, meie vanemad peaksid andma oma lastele?
Ma olen ikka meeleult teemast kõrvale kaldunud, mis saab siis kui mind enam pole?
siis ei saagi mdiagi, minust jääb mälestus mõne üksiku inimese mällu, et oli keegi Raivo ja see ongi kõik. Ma olen kõigest hääbuv igand.
Thursday, May 28, 2009
Midagi müstilist
Mis nüüd toimub? Kõik, vähemalt mis isiklöiku eluga on seotud, on korras. See paneb mind imestama, üllatuma ja uskuma, et äkki saab tõesti paremini minna.
Kas tõesti leidub ka minu jaoks õnn? On minu jaoks olemas mingi imeline õnnistus. Midagi sellist pole ammu olnud. Ma ilmselt kordan end, aga ma olen õnnelik. Vahelduseks. Miski mis on ja peab korras olema, on korras. Muu polegi tähtis. Sest armastus on kõige tähtsam, mitte muu. Kõike muud on lihtsam saada ja leida kui armastust.
Inimesed armastage kogu oma südamest ja tõeliselt, see on seda väärt.
Kas tõesti leidub ka minu jaoks õnn? On minu jaoks olemas mingi imeline õnnistus. Midagi sellist pole ammu olnud. Ma ilmselt kordan end, aga ma olen õnnelik. Vahelduseks. Miski mis on ja peab korras olema, on korras. Muu polegi tähtis. Sest armastus on kõige tähtsam, mitte muu. Kõike muud on lihtsam saada ja leida kui armastust.
Inimesed armastage kogu oma südamest ja tõeliselt, see on seda väärt.
Monday, May 18, 2009
Minu maailm?
Kas enam ongi olemas maailm mille ma suudaksin endale luua? Kuhu minna peitu, et enam mitte tunda kõike mida tunnen? Kus olen ainult mina ja mu mõtted ning mõni üksik inimene, keda ma usaldan veel? Miks võetakse kõik minu käest ära? Miks ei jää midagi mulle?
Ega mulle tegelikult ei peagi midagi jääma, piisab kui ma olemas olen ja tean, et mis mul võiks olla, kuid mida ma iial ei saa. See ongi tulevik, mis vist on mulle ette nähtud.
Ega mulle tegelikult ei peagi midagi jääma, piisab kui ma olemas olen ja tean, et mis mul võiks olla, kuid mida ma iial ei saa. See ongi tulevik, mis vist on mulle ette nähtud.
Wednesday, April 29, 2009
Muusika
Nüüd tänu praktikal käimisele olen hakanud taas kuulama raadiot. Aga üllatav on see, et räägitakse uutest lugudest, kuigi paljud on kõigest vanade lugude coverid.
Head näited on:
Alex Gaudino - I Love Rock 'n' Roll - mis on tegelikult Alan Merrill and Jake Hooker of The Arrows - I love rock'n'roll mis on kirjutatud aastal 1971. Kuulsaks sai see laul aga alles 1981 mil selle coverdas Joan Jett & the Blackhearts. See 1981 aasta versioon on ilmselt enamustele minuvanustele tuttav. Sellest ma parem ei räägi, et "kullakaliis" Britney Spears on selle looga samuti maailma hullutanud.
Samuti on Laurent Wolf oma looga Seventies mulle vägagi häirivaks muutunud, kuna pole suutnud leida seda lugu millest on või ei ole snitti võetud.
Kas tõesti enam ei tehta muusikat vaid lihtsalt jura?
On ainult mõned lood mis on tõesti on pilku püüdnud hiljuti.
Amy Studt - Nice Boys
The Saturdays - Issues
Nerd - Rock Star (Jason Nevins_FFVII-AC remix)
Ja muidugi Nickelbacki album Dark Horse mis mulle isiklikult väga meeldis.
Need hetkel esimesed mis pähe kargasid.
Head näited on:
Alex Gaudino - I Love Rock 'n' Roll - mis on tegelikult Alan Merrill and Jake Hooker of The Arrows - I love rock'n'roll mis on kirjutatud aastal 1971. Kuulsaks sai see laul aga alles 1981 mil selle coverdas Joan Jett & the Blackhearts. See 1981 aasta versioon on ilmselt enamustele minuvanustele tuttav. Sellest ma parem ei räägi, et "kullakaliis" Britney Spears on selle looga samuti maailma hullutanud.
Samuti on Laurent Wolf oma looga Seventies mulle vägagi häirivaks muutunud, kuna pole suutnud leida seda lugu millest on või ei ole snitti võetud.
Kas tõesti enam ei tehta muusikat vaid lihtsalt jura?
On ainult mõned lood mis on tõesti on pilku püüdnud hiljuti.
Amy Studt - Nice Boys
The Saturdays - Issues
Nerd - Rock Star (Jason Nevins_FFVII-AC remix)
Ja muidugi Nickelbacki album Dark Horse mis mulle isiklikult väga meeldis.
Need hetkel esimesed mis pähe kargasid.
Wednesday, April 8, 2009
Hullusehetk ehk?
Miks pean ma selline olema, just selline? Selline omapärane. Miks peab mul olema soov mingisuguse ideaalmaailma järele?
Kas tõesti ei tohi ma midagi nautida oma elus? Kas see üürike õnn mis mul oli, oli näitamaks, et seda ma iial ei saa. Et ma näeks, mis võiks olla, kuid mis olema ei saa. Saab vaid olema valu ja viha mu sees, mis sunnib mind edasi püüdlema. Edasi püüdlema mille poole? Miks ma püüdlen? Kas tõesti ma usun veel, et suudan õnnelikuks saada, kuigi ma olengi hetkel enda arust õnnelik, isegi kui peaksin piinlema ja valu selle eest tundma, et nautida neid üürikesi õnnemomente. Tegelikult kogu see valu ja kõik muu panebki mind hindama neid õnnemomente.
Ma tunnen end tähtsusetult, vajamatuna. Samas tunnen, et mind on siiski vaja. Vaja kasvõi selleks, et näidata, et inimene suudab enamat kui ta ise usub. Et ta suudab näidata kasvõi ühele inimesele, et see inimene on valmis kellegi nimel loobuma kõigest. Kõigest millest ta hoolib, et tõestada armastust, hoolimist. Näidata, et inimese tahe ületab kõik haigused ja piirangud või vead mis inimesel on. Tõeline jõud peitub teadmistes ja vaimujõus, mitte raha hulgas mida me elu jooksul kokku ajame, mitte selles palju sa suudad elult võtta vaid selles, palju Sa suudad anda tagasi elule.
Elu ei seisne klubides, pubides ega pidudes. Jooge palju tahate, kuid äkki kui te selle eest peate tasuma liig kallist hinda, siis mõistate, et palju oleks saanud teisiti teha. Oleks palju, mida sooviks veel teha, kuid nüüd on kõik. Või äkki mõistate nähes kedagi teie vastandit, kes oli teile täielik vastand, kuid nüüd elab ta tõesti. Ta naudib igat hetke oma elust, sest tegi varem õiged valikud. Oli truu endale, mitte millegile sellisele, mis oleks temalt selle võimaluse võtnud.
Veel aasta või rohkem tagasi ei uskunud mina, et minus leidub jõudu, et võidelda enda elu igavese osaga, oma haigusega. Ma hoidsin tagasi, andsin hirmule võidu. Nüüd tean, et ma oleks pidanud võitlema juba sel hetkel, näitama et minus on jõudu liigutada mägesid. Kindlasti ei suuda ma seda, kuid piisab, et uskuda, et suudad, sest mäed ei vaja liigutamist, liigutamist vajame meie, inimesed.
Miks pean ma selline olema, just selline? Selline omapärane. Miks peab mul olema soov mingisuguse ideaalmaailma järele?
Kas tõesti ei tohi ma midagi nautida oma elus? Kas see üürike õnn mis mul oli, oli näitamaks, et seda ma iial ei saa. Et ma näeks, mis võiks olla, kuid mis olema ei saa. Saab vaid olema valu ja viha mu sees, mis sunnib mind edasi püüdlema. Edasi püüdlema mille poole? Miks ma püüdlen? Kas tõesti ma usun veel, et suudan õnnelikuks saada, kuigi ma olengi hetkel enda arust õnnelik, isegi kui peaksin piinlema ja valu selle eest tundma, et nautida neid üürikesi õnnemomente. Tegelikult kogu see valu ja kõik muu panebki mind hindama neid õnnemomente.
Ma tunnen end tähtsusetult, vajamatuna. Samas tunnen, et mind on siiski vaja. Vaja kasvõi selleks, et näidata, et inimene suudab enamat kui ta ise usub. Et ta suudab näidata kasvõi ühele inimesele, et see inimene on valmis kellegi nimel loobuma kõigest. Kõigest millest ta hoolib, et tõestada armastust, hoolimist. Näidata, et inimese tahe ületab kõik haigused ja piirangud või vead mis inimesel on. Tõeline jõud peitub teadmistes ja vaimujõus, mitte raha hulgas mida me elu jooksul kokku ajame, mitte selles palju sa suudad elult võtta vaid selles, palju Sa suudad anda tagasi elule.
Elu ei seisne klubides, pubides ega pidudes. Jooge palju tahate, kuid äkki kui te selle eest peate tasuma liig kallist hinda, siis mõistate, et palju oleks saanud teisiti teha. Oleks palju, mida sooviks veel teha, kuid nüüd on kõik. Või äkki mõistate nähes kedagi teie vastandit, kes oli teile täielik vastand, kuid nüüd elab ta tõesti. Ta naudib igat hetke oma elust, sest tegi varem õiged valikud. Oli truu endale, mitte millegile sellisele, mis oleks temalt selle võimaluse võtnud.
Veel aasta või rohkem tagasi ei uskunud mina, et minus leidub jõudu, et võidelda enda elu igavese osaga, oma haigusega. Ma hoidsin tagasi, andsin hirmule võidu. Nüüd tean, et ma oleks pidanud võitlema juba sel hetkel, näitama et minus on jõudu liigutada mägesid. Kindlasti ei suuda ma seda, kuid piisab, et uskuda, et suudad, sest mäed ei vaja liigutamist, liigutamist vajame meie, inimesed.
Miks pean ma selline olema, just selline? Selline omapärane. Miks peab mul olema soov mingisuguse ideaalmaailma järele?
Subscribe to:
Posts (Atom)