Mina

Ei oskagi paremat pealkirja panna. Ma olen lombakas, ma olen vigane. See ütleb kõik.

Seletaks siis seda natuke.
Kunagi kui ma olen väga noor, diagnoositi mul reumatoidartriit. Siis raviti seda. Ravimid keerasid mu nägemise metsa.
Ühesõnaga see haigus ja mu nägemine on siiani mu mure. Mis mure, piugem lihtsalt fakt. Ega mul midagi ju enam teha pole.

Aga nüüd on minu juveniilne artriit andund endast aina rohkem märku. hommikud on rasked, tõusta ja kõndida on peaaegu võimatu vahel.


Ma olen hetkel liiga närvis et rohkem kirjutada. Käed värisevad, pea tõmbleb.