Kas enam ongi olemas maailm mille ma suudaksin endale luua? Kuhu minna peitu, et enam mitte tunda kõike mida tunnen? Kus olen ainult mina ja mu mõtted ning mõni üksik inimene, keda ma usaldan veel? Miks võetakse kõik minu käest ära? Miks ei jää midagi mulle?
Ega mulle tegelikult ei peagi midagi jääma, piisab kui ma olemas olen ja tean, et mis mul võiks olla, kuid mida ma iial ei saa. See ongi tulevik, mis vist on mulle ette nähtud.
Minu vahend suure masenduse vastu:
ReplyDelete1 hea raamat/laul/film/etc (õnneliku lõpuga!)
3+ tahvlit šokolaadi vms
vaikus
Segada vaiksel tulel, tarbida värskelt.
Ja kui oled lõpetanud, mõtle uuesti endale. Ja kui tahad nutta või karjuda või ahastada, tee seda. Ja siis lase see vabaks.
/Ma tean küll, et see ilmselt tundub sulle, nagu see ei aitaks. Aga proovi. Ja usu./
Mind aitab palju paremini muusikaa, midagi täiesti masendavat, või midagi, mis kattub minu eluga.
ReplyDeleteHea laul on näiteks Tim McGraw - Kill myself, Sentenced -Excuse me while i kill myself.
Samas on Vennaskonna looming väga hea.
The Connels - '74 '75
R.E.M. - Bad day
Michael Learns to Rock - Someday
Mõned veel, aga kohe ei tule nimed meelde. Ja ausalt otsida ka ei viitsi.
Aga Sinu moodus võib aidata, kuid tavaliselt tekitab minul see vastupidist, siis tunnen end eriti sitalt kui juhtun veel mingit n kõik korras ja kõik ainult hästi.filmi nägema, kus kõigil o
Minu masenduse laul on
ReplyDeleteOk Go - Don't ask me
R.E.M kummitas mind vahepeal nädalate kaupa, sellest sai üpris põhjalikult kopp ette :P
Viskan pilgu peale Su laulule
ReplyDeleteAga tänud soovituste eest siiki.