Seletus Teile kõigile.

Juhuks kui keegi tahab teada, miks ma ei ürita näidata maailmale seda, mida ma tahtsin, ütlen lihtsalt. Mind on raske muuta, kuid maailma muuta või loota maailma muutumisele on veelgi raskem.
Ja ma tahan olla õnnelik, mitte kibestunud. Ja see on mind ootamas, kui ma ei muutu.

Eile mõtlesin, miks ma suutsin oma põhimõtete pärast nii palju. Siis ma sain aru, mulle andis jõu ja julguse neiu, kes on mu kõrval. Aga minu põhimõtted võtavad Ta minult. Seetõttu ma parem loobum oma teistest tahtmistest Tema nimel. Sest ükskõik kui palju ma ei tahaks rohelisemat ja paremat maailma, ei suuda ma Temast loobuda selle nimel, et jõuda oma eesmärgini. Tema jääb esiplaanile. Tema on mulle kõigest muust tähtsam.

Ma ei vabanda nende ees, kes ei taha näha seda, mida mina näinud olen. Ma vabandan nende ees, kes mõtlevad minuga sarnaselt. Ma vabandan, et ma loobun, kuid ma valin õnne ja rõõmu, sest see on mulle vajalikum. Aga kes suudavad ja võivad jätkake, näidake maailmale meie vaatepunkti ja kui vaja, siis ma tulen ja aitan.

Lõppsõna või vaatus

Mina kaon, mina hajun. Ma muutun ise, nii on lihtsam ja parem.

Nägemist. Ma jätan hüvasti oma ootustega ja keskendun sellele, mis on tõeliselt tähtis, Temale. Ta on väärt seda, et mina oleks parim ainult Talle.

Ma leian oma õnne ja rõõmu. Oma kallikesega koos.

Mida mina tahan?

Mida mina tahan?
Mina tahan muuta maailma, ma tahan näidata inimestele, et nende käes on võim muuta midagi siin ilmas. Et nemad ongi need, kes teevad muutusi, et nemad on need, kes saavad ka nautida oma muutuste vilju. Mavist tõesti ei taha lõbutseda ja nautida elu? Miks ei taha, tahan, aga ma ei saa. Mina ei suuda nautida seda, mida nemad naudivad, ma ei suuda mitte mõelda sellele, mis tuleb.
Mina tahan, et minu lapsed näeksid maailma kogu selle ilus, mitte seda võltsi ja pealiskaudset "põrgut".
Ma tahan, et teedel oleksid elektriautod, et maailm oleks rohelisem koht, et inimesed ei peaks sõdu, et suudetaks olla õnnelikud ilma raha omamata. Et maailmas poleks alkoholi, tubakat ega narkootikume.
Ma võin seda tahta, kuid tean, et minu silmad ei näe seda aega mil ka teised seda mõistavad. Millal nad arvu saavad, et me mürgitame endid kõigega. Et me muutume võltsik ja pealiskaudseks.
Minule see mõtteviis et pärast mind tulgu või veeuputus ei sobi.




Aga kõik see kahvatub mu tähtsaima soovi kõrval, ma tahan olla önnelik koos Temaga.

Mina, mina ise ja see keda kõik näevad. Ja midagi veel.

Ütleme nii, et mul peab olema keegi teine, keda näevad kõik minu ümber. Päris mina ei meeldiks kellegile, kuigi ega ma ei tahagi meeldida, aga siiski, et elada normaalset elu püeab sageli varjama tõelist mina. Ei saa ju näiteks kliendiga rääkida, ise näost välja paistmas kogu mu viha maailma vastu. Ma pean olema keegi teine, et see üheülbaline maailm arvaks, et miski ei taha seda muuta. Et keegi ei arvaks, et ma soovin kukutada seda maailmakorda, mis tapab me enda koduplaneeti. Ma võin tuua välja küllalt näöiteid, kuidas sunnitakse meid tarbima kallist kütust, kuidas salatakse maha mõned maailma geniaalsemad ja hästi töötavad ideed. Lihtne küsimus, kui paljud teist on kuulnud sellisest autost naggu seda oli EV1? Just nimelt oli, sest see auto ei jõudnud tootmisesse just selle üheülbalise maailma tõttu ja raha, see tähendab naftast tulevaraha, tõttu varjati see maha. Uurige, siis näete, millest te ilma jäete, uskudes kõike, mida kollane ajakirjandus meile ette söödab. Elage oma pilvedes ja loobuge võimalusest muuda kasvõi midagi.
Ma olen suhteliselt kindel, et 10 või enama aasta pärast on valdav osa maailma rahvastikust ülekaaluline ja internetisõltuvuses. Seoses internetiga ka küsimus, milleks ja kelle poolt on internet leiutatud/kasutusele võetud? Ja ärge googeldage, kui te ei tea, siis öelge vähemalt see välja, mitte ärge varjake oma teadmatust. Mina ei mõista kedagi hukka. Ma ei väidagi, et te peaksite seda teadma. Ja uskuge mind, aus vastus on parem kui see, kui te ekstra küsimusele vastamiseks seda uurite, sest ausus on hääbuv isikujoon. Ausust ja truudust on niigi vähe veel järel.
Aga samas, miks peaksin mina olema aus ja truu kui enamus seda pole? Miks mitte minna kaasa selle psühoosiga ja anda alla? Vähesed on nõus loobuma oma põhimõtete pärast kõigest või enamusest mis neil olemas. Ega minagi, ma olen nõus loobuma kõigest peale oma armastuse ühe neiu vastu. Ma võin loobuda kõigest muust, kuid temast ma ei loobu.

Inimesed minge välja, misest et porine ja märg ning veidi külm on, vaadake ringi ja te leiate, et maailmas on huvitavamaid asju kui internet. Ma ei keela ka teil interneti kaudu oma maailmavaadet avardada, kuid kui selles seisneb erinevate tutvumissaitide külastamine, siis te eksite väga. See ei avarda teie maailmavaadet.

Avastage maailma ja olge aktiivsed, siis on lootust, et kunagi on maailm parem kui ta hetkel on.

Aga muidugi, kui teile meeldb see milline ta on, siis sõltuge edasi sellest maailmast, elage oma virtuaalelu ja olge rahul sellega.

...

Kas siin maailmas peab olema nii palju mõtetust? Või äkki ei suuda mina lihtsalt mitte näha seda? Miks ei suuda ma mitte välja näidata kui palju ma vihkan rate.ee-d? Ja üldse selliseid portaale? Ma vihkan peaaegu kõike, kõike mis erineb minu maailma vaatest. Ja ma teen sellega haiget.
Miks peaksin ma enda vastumeelsust välja näitama? Mina ei muuda ju nagunii midagi. Ma ei saa mutta inimeste arvamust ega nende piiramatut ja narkootikumiga sarnanevast sõltuvusest. Sest isegi internetisõltuvus on olemas. ja ma ei suuda seda mingil muul kombel liigitada kui pesuehtne netisõltuvus. Ma tahaks, et see lõppeks, kuid mina pole selle lõpetaja.
Eks iga inimene mõelgu veidi palju nad internetti kasutavad ja palju neil on vajadust iseenda eksponeerimiseks ja piltide ja kõige eksponeerimiseks. Võib-olla kunagi nad saavad aru, et maailm on muutunud võltisks ja vääraks. Mina lihtsan ronin nii kauaks oma kivi alla ja kõnnin edasi tagurpidi. Ja tegelikult on massipsühoosiga kaasaminek omaette ogarus. JA mulle tundub,. et sellised saidi muudavad inimesi lollimaks. Aga see on vaid minu arvamus.
Enam ei suuda ma kirjutada selget teksti.

Vanasti oli kõik parem.

Temake

Ma olen imelik. Ma teen haiget inimesele, keda ma armastan. Ma hoian Temast eemale, et mitte segada Teda. Aga ta võib arvata, et ma ei taha Teda näha. Tegelikult ma armastan Teda rohkem kui enda elu. Ma olen valmis kasvõi Tema eest surema. Ma võitlen kasvõi kuradi endaga Tema armastuse eest. Ma ei loobu kunagi Temast. Ma lihtsalt tahan, et Ta oleks õnnelik. Ja ometigi teen mina Teda õnnetumaks.
Ma ei taha tunda valu, mida põhjustan. Ma tahan vaid, et Ta oleks õnnelik. Selle nimel olen kõigeks valmis.

Mina

Miks ei taha keegi minuga nõustuda, kui ma ütlen, kui jube ma olen?
Kas tõesti on nii raske mind uskuda? Kas tõesti ma olen nii mitteusaldusväärne?

Ma olen jube inimene, ma olen kuri enamuse inimeste vastu. Ma vahel teen endale haiget, et olla kindel, kui jube ma olen. Kiviseina rusikaga lüüa jne see on hea, uksepiidad jne on ka head kohad kuhu oma käsi aegajalt otsa lennutada. Ainus asi mis aitab keskenduda jne on valu vahest. valu annab jõudu, valu viib peast muu, valu sunnib pingutama. Valu on hea, valu annab jõudu olla selline nagu ma olen, annab jõudu olla teistsugune. Näidata maailmale, et alati ei pea rõõmus olema jne. Valu toob välja meie kogu olemuse. Sinikaid mulle ei teki millegipärast.

Ma olen erinev ja seda mitte heas mõttes. Ma suudan kõigile haiget teha. Ma ei pea tahtmagi, kuid ma lihtsalt teen. Ja siis pärast tabab mind see valu, mida põhjustasin. Ma ei karda öelda, et ma nutan, kuid see on vajalik. Nutan või mitte, viha minus selle maailma vastu säilib. Ma olen nooruses kaotanud paljugi, ma vihkan seda maailma selle pärast. Ma vihkan maailma, kuna see on võlts ja vale.
Kui ma sinna veel midagi kirjutaksin saaksid väga paljud inimesed jälle haiget jne, seetõttu ma parem ei kirjuta.
Kunagi jälle, ma ei kao nii lihtsalt.